Straupe taluturg

Straupe hobupostijaam. Earth Market (Maalaat). Õiglaselt kasvatatud toidu müük  – hea, puhas, õiglane. Väiketootjad, talunikud ja käsitöölised.

Slow food on rahvusvaheline liikumine, mis on tekkinud vastukaaluks kiirtoidule (fast food) ning globaliseerumisest tulenevale toidu ühetaolisusele, kohaliku toidu hääbumisele ning inimeste ükskõiksusele selle suhtes, kust pärineb meie toit, kuidas see maitseb ja kuidas meie toiduvalikud mõjutavad ümbritsevat keskkonda. Astrīda Rozīte ja Rudīte Vasile on seltsi Slow Food Straupe asutajad, kes on esimesena Balti riikides saanud Slow Foodi organisatsiooni liikmeteks. Mõnda aega tagasi tegi Riias selle organisatsiooniga koostööd tuntud Läti peakokk Mārtiņš Rītiņš. Aastate eest täitus Astrīda ja Rudīte visioon regulaarselt toimuvatest laatadest, mida hakati korraldama Straupe hobupostijaamas, taaselustades selliselt kunagise hansa hobuste elupaiga. Rootsi ajal asusid Lielstraupe hobupostijaam ja kõrts strateegiliselt olulisel teel, mis ühendas Riiat Tartu ning Peterburiga.

Keskaegne turg ei olnud üksnes kaupade vahetamise ja soetamise koht, vaid ka paik, kus inimesed kohtusid, tutvusid, vestlesid, sõlmisid tehinguid, tegid teatrit, esitasid muusikat, sõid ja jõid. Turul elu kees. Kus oli turg, seal ümbruskond arenes. Tänapäevalgi taaselustatakse traditsiooni korraldada laatadel rahvakalendri tähtpäevadele, kohalikele sündmustele ning traditsioonidele pühendatud üritusi. Osalevad käsitöölised, väiketootjad, talunikud, mõnikord tuleb kauplemiseks kohale kogu pere. Slow Foodi kaubamärk nõuab, et kauplejad oleksid oma tooted ise kasvatanud või valmistanud, oskavad nende kohta rääkida ning annavad kasutamisalaseid soovitusi. Nad peavad saama oma töö eest õiglast ja vastavat tasu. See aga ei keela tingimise ja kauplemise, millest tihtipeale kasvabki välja lõbus vestlus.

Lätis on hea elada: aastaringselt on hea hinna eest saada maapiimast tooteid, iseküpsetatud leiba ja kooke, pehmeid ja küpseid juuste, kvaliteetset liha ja kala, maitseaineid ja ürte, kohalikku pastat, teravilja ja tange. Turul võib vaadelda aastaaegade vaheldust: kevadel saabuvad esimesed maitserohelised, idud, metsikult kasvavad taimed, salatid ja redis, istikud ja lilled. Peagi järgnevad metsa- ja aiamarjad, suvisel pööripäeval jaanijuust ehk sõir, vastupandamatu lõhnaga vähesoolased kurgid, ilmub värske kartul, esimesed juurviljad ja seened. Suvel saabub värske mesi, millest armastatuimad on põllutaimede ja pärnaõiemesi. Sügis on juba tõsisem ja rammusam: juurviljad, herned, oad, kõrvitsad, suitsutatud ja soolatud tooted. Piparkoogid ja hõõgvein ilmuvad kuu enne jõule. Õlu, vein, siider ja kangemad joogid on saadaval kogu aeg. Jõuludeks on tarvilikud seakärss ja üheksa muud rooga. Herned on vana-aasta ärasaatmiseks ja kala on uusaasta vastuvõtmiseks. Pannkoogid ja pirukad vastlapäeval. Siis on kevad jälle käes. Aastaringselt saab osta käsitööd: seppade ja keraamikute tehtut, puulusikaid, mustrilisi kindaid, mille kudumist tullakse siia õppima isegi Jaapanist, ja palju muidki huvitavaid asju.

Fotod